top of page

Õpirännak Ungari kirjanikemuuseumidesse

Erasmus+ programmi projekti “Lugemine põlvkondade vahelise sidususe tugevdajana” õpirändel Ungaris käisid Budapesti kirjandusmuuseumis - Petőfi Irodalmi Múzeumis - ja mitmes väiksemas kirjanduse ja kirjanikega seotud muuseumis Berit Petolai Juhan Liivi muuseumist Alatskivilt, Heli Järv Betti Alveri muuseumist Jõgevalt ja Elle-Mari Talivee Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnast Tallinnast. Õpiränne toimus 28. septembrist 2. oktoobrini 2015.

Meid võttis Petőfi Irodalmi Múzeumis vastu Gabriella Gulyás, kellele eelkõike võlgneme südamlikku tänu kirjandusmuuseumi osakondade ja külastatud näituste ning teiste muuseumide üksikasjaliku tutvustamise organiseerimise eest.

Muuseumi olulisim ajutine suurnäitus Károlyi palees oli pühendatud esimesele maailmasõjale ja ungari kirjanike rollile seal - sõdurina, rindearstina, vaimulikuna, kirjasaatjana, tagalajõuna... Näitus oli ääretult huvitavalt mitmekihiline, näidates kirjanduse ja kirjade kaudu ühtaegu sõda, sõjapropagandat, lihtsa inimese saatust ja sõda näinud inimese maailmapilti - sõja mõjusid järgmiselegi põlvkonnale. Mitut ungari kirjanduse suurt autorit, tänast klassikut, nagu näiteks Ferenc Molnári, kelle "Pál-tänava poisid" on üks märgiline tekst ka eesti lugeja jaoks, mõjutas see sõda oluliselt. Näitus oli ehitatud üles nii, et tekitada küsimusi igas eas näitusekülastajates ning oli nõnda suunatud teiste hulgas ka just peredega külastajatele - pakkudes erinevaile põlvkondadele võimalust koos arutada selle üle, milline autor kuidas ja mil moel on olnud oluline, kuidas on nende loomingus peegeldunud ajalugu. Kuna meie projekti fookuses on tänane lugeja ja tema juhatamine kirjandusklassika juurde - koos perekonnaga - , siis oli hea näha, kuidas on kirjandusklassikat tutvustatud nii olulise ajaloolise sündmuse kaudu, ühtaaegu ajaloo osana ja selle tõlgendajana ning püüda aimata, millist teadmist ja tunnet annab see edasi tänasele lugejale.

Püsinäitused, millest olulisim on muidugi Sandor Petőfist, pakkusid samuti häid ideid tänapäevase väljapaneku koostamiseks 19. sajandi kirjandusklassikust.

Tutvusime üksikasjalikult muuseumi arhiividega ja saime olulisi näpunäiteid arhiivimaterjali eksponeerimise kohta.

Näiteks heliarhiivis toimub ka kirjanike salvestamine - nad loevad nii oma loomingut kui nendega tehakse intervjuusid. Muuseum annab välja vastavaid helikandjaid.

Oluline oli külastus üle Doonau Kassák Múzeumi, mis tutvustab kirjaniku, toimetaja ja kunstniku Lajos Kassáki pärandit - ühtaegu põnevalt kui kunstinäitust ja teaduslikku süvenemist võimaldavat ekspositsiooni. Hiljuti avatud näitus tutvustas esimese maailmasõja aegset ajakirjandust ja sõja diskursust selles. Siin näis oluline ajalooliste materjalide väga tänapäevane esitus: kombineeritud olid traditsioon ja tänasele inimesele väga köitvalt esitatud andmepilv.

Endre Ady kortermuuseum, kus taas põhjalik ekskurisoon andis ülevaate armastatud ungari luuletaja ja esimese olulise modernisti viimasest kodust Budapesti kesklinnas, kus ta elas koos abikaasa Csinszkaga: loojanatuur esitatud köitvalt üsna traagilise armastusloo kaudu, võimaldades sissevaadet 20. sajandi teise kümnendi kirjandustegelase salongi. Muuseumis toimuvad regulaarselt erinevad kirjandus- ja luuleõhtud. Selline ekspositsioon, mis on ühtaegu kirjaniku eluloo ja teisest küljest ajaloos olulise perioodi tutvustus, võimaldab taas mitme põlvkonna ühiskülastust,

perekülastust kirjanduse juurde.

Pál-tänava poiste jälgedes tegime rännaku ka tänavail, kus nad autori autobiograafilises romaanis kunagi seiklesid. Selline "romaaniteekond" on samuti oluline viis kirjanduslikku maailma lugejale lähemale tuua ja oluliseks - mitmetähenduslikuks - muuta.

Viimane külastatud muuseum meie õpirändel oli imearmas Mesemúzeum, jutustamise muuseum, mis jutustab ja seejärel aitab lastel luua oma muinasjutte. Oluline oli muuhulgas siit saadud teadmine, et üks päev nädalas ongi siin perepäev - kui muul ajal käivad lastegrupid, siis sel päeval saab lastega pere tulla ja läbida muinasjutukatsumused üheskoos. Muuseumis on kombineeritud jutuvestmine, mitmesugused käelised ja osavust nõudvad tegevused, tänapäevased huvitavad tehnoloogilised lahendused peidetud aga looduslikesse, lastesõbralikesse materjalidesse - puust lohepessa roninud seikleja puudutab näiteks lohemuna ja see muudab värvi, pimeda jutustamistoa laes vahelduvad varjupildid annavad vihjeid jutu võimaliku süžee kohta.

Viimane peaaegu kirjanduslik objekt Budapesti tänavail: see basset on pärit kriminaalsarjast ja tema nimi on Koer (vt lisaks: Peter Falk ja detektiiv Columbo).

Täname väga võimaluse eest käia sellisel õpirändel; saadud ideed on kavas oma muuseumide näituste juures vähem või rohkem kasutusele võtta. Eriti olulised tunduvad muidugi loodud kontaktid ja lootus edasiseks toredaks koostööks.


 hiljutised postitused
 SEARCH BY TAGS: 
No tags yet.
bottom of page